Väike ülevaade meie kolimisest ja mõni pilt ka.
13. veebruaril kolisime me Rainiga Perthist 40 km lõunas
asuvasse Rockinghami. Lihtsalt selle pärast, et tuli tuju muutuseks. Rockingham
on linnake mis on kolmest küljest veega ümbritsetud. Rannad igal pool. Meie
maja juures on veel selline rand ka, kus iga päev mitmed kümned inimesed
harrastavad lohe surfingut. See näeb nii lõbus välja, et isegi Rain mõtleb
proovida. Mina nii hull vend pole.
Igatahes kolimise päev möödus ilma suuremate draamadeta.
Saime agentuurist omale koduvõtmed, käisime ostsime omale vaiba ja mõned
köögitarbed ja oligi nagu kõik. Kodu ise on ridaelamu, kahekorruseline,
kahetoaline ja täiesti möbleeritud. Ainult teleka pidime ise juurde ostma.
Kolimise käigus jalutasime toas ringi ja vaatasime asju
üle ja järsku Rain ehmatab, et USS! Pesuruumis. Vaatan, ongi! Hästi väike küll,
selline 10-12 cm. Ma ütlesin Rainile, et võta suur nuga ja löö pooleks!
Väikesed ussid on isegi ohtlikumad kui suured, sest nad on veel väiksed ja
rumalad ja ei oska oma mürki jagada ning kui ründamiseks läheb, siis nad
paugutavad kõik oma mürgi korraga välja. Rain siis vapralt lõi ta pooleks aga esimene
osa pani ikka edasi, nagu midagi poleks juhtunud! Lähemalt vaadates olid tal
ikkagi ülimegaväikesed jalad ka mis meie põrandamustri pealt alguses välja ei
paistnud. Kurb, aga tõsi- Rain oli vapralt sisaliku saba maha raiunud L. Kui me oma viga taipasime
siis hakkas meil tollest sisalikult kole kahju ja me aitasime ta lihtsalt õue
tagasi.
Nii ja siis esimesel ööl kell 1 hakkas meil muidugi
suitsualarm lõugama. No ja kinni ei jäänud. Vajuta seda nuppu palju tahad. Lõpuks
kiskusime me ta lihtsalt alla ja võtsime patarei välja. Tegi küll ikka häält
aga vaikselt suri ära. Õnneks.
Naabriteks on meil üks väga tore ja sõbralik vanamees
Tony, kes meid juba külla kutsus oma tehtud õlle proovima. Käisime, ajasime
juttu ja jõime 7% õlut. Väga tore oli. Teisel pool meid elab üks pere ja nemad
on ka toredad. Üks õhtu tulime Rainiga koju kuskilt ja vaatame kõik nad koos
maja ees vaatavad tähistaevasse. Tuli välja, et nad ootasid ühte meteoriiti,
mis just täpselt see kell meist mööda pidi minema. Me ka siis ootasime ja kui
ma poleks seda märganud siis ilmselt olekski see nägemata jäänud. See tuiskas
ikka sellise kiirusega mööda et oioioi. Üle terve taevalaotuse mingi 10
sekundiga. Võimas. See pereisa seal peres on väikest viisi tähtede ja
astronoomia entusiast. Sedasi ta teadsiski täpset kellaaega.
Eelmine nädalavahetus otsime me mulle uue auto ka, sest
ma ei saaks muidu tööle kuidagi. Väike punane Ford Laser aastast 2000. See on
siis mul elus esimene päris minu auto. Mis siis, et kahe peale maksime, ikkagi
on see ostetud mõttega ainult mulle :D
Mõni pilt ka :)
Minu punane nunnu.
Valentini päeval viis Rain mind Õhtust sööma :)
Päris "väike" šnitsel.
Meie diivan :D
Valentini päeva õhtu :)
Köögis.
Elutuba.
Pesuruum.
Magamistuba.
Tagaaed.
Trepid.
Vannituba.
Veel magamistuba.
Maja eest.
Kõik. Aitäh tähelepanu eest. Olge tublid! Kallid :)
Tervitused! Maja on Teil igatahes lahe!!! oi kuidas kibelen külla ;) Saadan teile suured kallid ja tnx Mariel, et viitsid kribada!!!KALLI KALLIIII!!!!
ReplyDeleteHei!
ReplyDeleteNüüd aga minult kõige - kõige suuremad tänusõnad.
Juba teist korda Teie blogi ajaloos olen ma selle ilmumisel au omale krabanud :)
21 mail – eelmisel aastal ja nüüd 19 veebruaril -väga lahe igal juhul! (mida ei saa mitte mainimata jätta).
Palju kodusoojust Teie uude kodusse, olge ikka sama tublid edasi, kallid!
Väga seff elamine teil ju! Nii hubane kodu tundub!
ReplyDeleteJa see tähtede värk... me ka jälgisime seda :P (Airet väike fanat :O ) Aga kuna pilved tulid siis vaatasime otse nasa lehelt :)
Aga väga vahva postitus ja kalli-kallid teile!!!!!!!