Väsimus, kärbsed ja kängurud + emotsioonid = Austraalia

Hei,

eile lihtalt füüsiliselt ei jaksanud enam kirjutada, aga panen nüüd (hommik kell 7:13) midagi kirja.

Viimasel lennul (Hong-Kong - Perth) ei maganud minutitki. Kohvi ja vein ei lasknud vist. Mariel vist korra pani silma kinni, aga ega tegelikult ei maganud temagi, kuna lend oli Finnairi lennukiga võrreldes nagu öö ja päev. Lennuk nigises, nagises, kolises. Poole lühem lend tundus poole pikem, see peaks kõik ütlema.

Lennukilt maha tulles sain kohe kõne Rogerilt, aga kuna levi pold ja seal telefoniga rääkida ei tohtinud mingi tädi sõnul, siis saatsin Rogerile sõnumi, et saame kokku, kui passikontrollist läbi olen saanud.
Lennujaam tundus selline pisem, aga aega läks miski 1,5h. Uuriti küll, et mis tegema hakkad siin ja kelle juurde tuled, aga siis mainisime, et sõbrad on ees ja me tunneme siin kõiki ja hätta ei jää. Uskusid vist.

Lennujaama väravatest väljudes paistis silma juba kaugelt Rogeri Mancester Unitedi särk. Hakkab peale, eks. :D
Marieli, Rogeri ja Deeliga hüppasime taksosse ja tulime Justini juurde. Helistasime ette ja vabandasime, et nii kaua läks. Tema sõnul oli kõik okei ja olgu me mureta.
Loomulikult ei teadnud kuhu tuleme. Peale aadressi, ei midagi. Siis tulime taksoga eramajade rajooni ja voila, juba oligi Justin õues meil vastas. Tutvusime, puhusime juttu, kuni me Marieliga väiksed dushid teha saime ja siis kinkisime Justinile Vana Tallinna ja panime linna poole ajama. Justy (nii teda kutsutakse) läks tööle, kuhu ta meie pärast ka hilines.
Roger ja Deeli vedasid sõna otseses mõttes meid igale poole, et vajalikud asjad tehtud saaksime, kuna ise enam ei suutnud mõelda. Niisiis tegime pangakontod, saime passi viisakleebised ja saime vajaliku otsiku seinapistikutele, mida ma ka juba proovisin.
Ilm oli eile maandudes (varahommikul) vihmane ja 18c. Päeva peale tuli päike välja, siis kui me enam üleval olla ei suutnud. 3 päeva magamata tulime Justini juurde magama. Ta andis enne tööle minekut meile võtmed ja saime siia omal käel rongiga tulla. Kell 15:00 kohaliku aja järgi viskasime voodisse, ma panin äratuse kella 21:00. Mariel ei ärganudki enne tänast hommikut. Magas ilusti 18h välja, mul hea meel.
Ärgates polnud Justinit kodus, oli sõpradega Jaapani restorani läinud. Istusin 15 minti arvutis ja juba oligi ta kodus. Rääkisime, kuidas kellegil päev möödus ja ta ikka uuris kas magamiskoht sobib jne. Loomulikult sobib, olime valmis hullemaks, saime aga hoopis mugavamad tingimused, kui meie Mustaka kodus. Kõik on super.
Justin pakkus mulle külma õlut, mida ma viisakusest tagasi ajama ei hakanud. ;) Poes maksab 1 pudel õlut 3doltsi. Ise ta õlut ei tahtnud ja tegi viskit, aga kokat pold, seega käisime bensiinijaamas ja ühtlasi tegime kohe suurema ringi, mille käigus tutvustas ta mulle Swan Riverit, näitas, kus asub Kings Park ja Kriketimängija kellegi Lily?! maja. Need majad maksavad varieeruvalt seal 9 mljn dollari kanti. Ilus.
Tagasi koju jõudes tegi tema omale ühe viski kokaga ja ma jõin oma õlle lõpuni. Seejärel läksin miski 00:30 magama, kartes, et elusees und ei tule. Tuli, magasin, hommik.

Tänane plaan on Justiniga tema tööjuurde minna, telefoni numbrid ja nett saada, autosid vaatama hakata ja inimestega kontakteeruda.
Rogerist ja Deelist niipalju veel, et eile said nad omale ka töö ja opadii, kuhu.. Manjimupi juurde! Nii, et ühes suunas minek. Super!
Justin on suure (ligi 300st poest koosneva poeketi) 2 elektroonikapoe juhataja. Tema otsene ülemus on aga kogu keti omanik. Tutvused on toredad, nii ta saigi juba meile piletid ja kutsus meid pühapäeval kohalikku populaarseimat ja glamuursemat spordiala vaatama. Kriketit. Peale seda lubas ta meiega ringi sõita ja oma kodukohta näidata ja vaatamisväärsuste juurde viia. Kift, aga okei hakkame hommikust sööma ja lähme linna. Tsau!

---

Nüüd siis käisime linnas ära. Läksime hommikul Justiniga koos tööjuurde. Tutvusime tema bossi Billiga ja teiste töötajatega. Saime omale telefonikaardid. Minu omale laadisime 50 doltsi, sellega saab rääkida päris piisavalt ja netis olla. Seda netti saame ka läbi oma telefoni arvutil kasutada, nii, et netipulka pole vaja lisaks osta. Minu number on 0457443565 (Eestist helistades tuleb valida +61457443565 )ja Marieli oma 0457443432 (Eestist helistades +61457443432 ). Istusime tagaruumis veits nagu bossid ja kasutasime internetti auto otsimiseks. Seejärel läksime parki jalutama, mis kukkus välja selliseks väikestviisi matkaks. Ilm oli ilus, aga mingi hetk hakkas sadama ja nii terve päeva vahelduva eduga, kuni mingi hetk tuli maha korralik padukas.
Jalutasime veel mingis teises pargis ja tegime aega parajaks. Võtsime lõunasöögiks Subwayst kerge võiku ja nautisime lihtsalt lebos olemist. Matkarada oli umbes 2,7 km, aga meil tuli kogu tripp kuskil 5km. Kärbseid oli jube palju, nad pidid välja tulema novembris ja palavate ilmadega, peale detsembrit surema, loodame, et nii ka läheb. Ma näiteks üritasin nende vastikute kärbeste eest minema joosta ja loomulikult panin korralikult käntsa. :D Väikesed kriimustused, ei midagi hullu. Et mis krokodillid ja maod, kärbsed teevad liiga! :D
Arvasime, et tore päev sellega lõppes, kuid peale seda, kui Justin töö lõpetas, see huvitavam osa alles algas. Nimelt viis Justin meid oma vanematekoju ja tutvustas meid oma vanematele. Austraallased on lihtsalt imeline rahvas. Viisakad, sõbralikud ja õnnelikud. Seda ei taju enne, kui ise nendega kohtud. Imeline kodu on neil. Suur maja, kus toast terrassile minnes on vahepeal talveaia moodi asi, kus kasvavad troopilised taimed.
Selliseid asju näeb vist ainult filmides..ja siin. Mäe jalamil asuva maja rõdu pealt nägi alla orgu, super vaade. Justini isa on itaallane, lihtsalt mainin. Imetore perekond. Läksime sealt edasi nende naabrite juurde, kus perenaine on eestlanna ja tema mees inglane. Ka nemad võtsid meid sõbralikult vastu ja pakkusid mingit kohalikku toitu/snäkki ja kohvi. Nemad tulid Austraaliasse elama peale teist maailmasõda. Veetsime seal tunnikese või veidi enam. Imetore perekond. Justin on nendega koos üles kasvanud. Nemadki peale Justini vanemate pakkusid meile tööd või lubasid vajaduse korral aidata selle leidmisel.
Peale väikest istumist läksime me välja ja saime binoklid millega vaatlesime esimest korda kängurusid! Tegelikult nägime vaid ühte, aga sellest piisas, et meid pöördesse ajada. :D Vinge värk! Nägime veel papagoisid ja igast muud toredat ja värvilist.
"Eesti pere" juurest lahkudes viis Justin meid väikesele tiirule, nimelt golfiväljakule, kus peal sõitsime autoga! :D Seal nägime nelja känguru kekslemas ja meid jõllitamas. Ei teagi, kumb kummale huvitavam oli, kas meie neile või nemad meile. Peale seda, kui hakkasime mägedest alla sõitma, tuligi hull padukas maha, millest tegin väikese videoklipi ka. Vaatan, ehk saan üles laadida kuidagi.
Nüüd oleme kodus tagasi. Justin läks magama, teeb väikese uinaku ja siis soovib ta meid viia õhtul välja linnapeale, kus kohtume tema sõpradega. Plaanib ta meile känguruliha sisse sööta ja paar õlut joota. Mis muud, kui põnev!
Justin jagas meile ka mingeid flaiereid, mida pidime jagama Deeli ja Rogeriga, aga need jäid nüüd meie kätte, ehk kui näeme, saame neile ka neid anda. Flaieritega saab kiirtoidurestoranidest põhimõtteliselt 1=2 diili teha (Mac, KFC, Hungry Jacks jpt.).
Hetkel hakkan autosid vaatama, kuid vaevalt, et täna helistama enam hakkame. Ehk on homme aega. Teeme nüüd kodust ka paar pilti ja laeme need siia.
Meil on kõik super ja veel parem. Ilm on hetkel kehv, kuid pidavat homme-ülehomme paremaks minema.
Ahjaa, haisid pole mõtet karta, viimase paari kuuga on ära söödud vaid 3 inimest. :D

Mariel üritas telekat vaatama hakata, aga ei leidnud volüümi nuppu üles ja peale seda kinnilülitamise nuppu. Justin ärkas.  :D

Parimat teile sinna!